Müsteerium sai lõpuks (oma 15 aastat hiljem!) lahendatud

Vaatasin siis mina eile esmaspäevast Kartulite ja Apelsinide osa ja pidin šoki saama! Tuli välja, et asi, mille üle ma olen aastaid pead murdnud, ei olnud muud kui tühipaljas unenägu.
Nimelt kui ma väike olin, juhtus mul pidevalt nii, et läksin üksi kodus olles õhtul enda tuppa ja tuld põlema panna ei saanud – lülitid lihtsalt ei töötanud. Toanurgast aga kostus hirmsaid hääli. Hiljem tagasi minnes aga oli kõik korras, tuli läks põlema ja kõik elukad olid ka toast kadunud. Ja ma tõsimeeli arvasin, et seal korteris kummitas – siiamaani arvasin! 😀
giffu
Nüüd aga sain tänu sellele sarjale teada, et põhiline märk, kuidas aru saada, et näed und, on proovida lüliteid – unenägudes need tavaliselt ei tööta. Ja see on ka põhimoodus, kuidas tavalisest unest lucid dreamingusse üle minna. Nüüd tegin natuke researchi ja sain teada, et nii ongi. Woah!
Ja lapsena ma tõsiselt kartsin õhtuti oma tuppa minna, iga kord hoidsin hinge kinni ja lootsin, et lülitid ikka töötavad, sest muidu ma pean jälle teises toas teki sees värisema ja kartma.. Ühest küljest olen ma õnnelik, et see kõik hoopis (pidevalt korduv) õudusunenägu oli, samas aga.. ma olen alati arvanud, et olin millegi uskumatu ja ebareaalse tunnistajaks, aga tegelikult polnudki 🙁

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga