Desire.

Istun praegu laevas, puhkeruumis, ja vaatan kaugenevat Tallinna. Mõtlen, kuidas ma olen oma eluga jõudnud sinna punkti, kus ma praegu olen. Mul on olemas SUPER poiss-sõber, mind ümbritsevad täpselt õiged inimesed, kõigile pahadele olen jalaga andnud ja ära leppinud inimestega, kellega tülisolek on tekitanud oi kui palju stressi mu elus. Mul on hea töökoht, perekonna toetus. Ma olen saanud üle oma suurimast hirmust – merehirmust. Ja seda just tänu sellele, et tegin selle sammu tulla laeva peale tööle. Seda sammu ei oleks ma teinud, kui ei oleks olnud minu juhendajat, kes mu südamesse puges ja mulle perfektse iseloomustuse kirjutas, et mind üldse siia võetaks. KÕIK on omavahel seotud. KÕIK. Ma näen tulevikku. Tumedad pilved on lõpuks ka minu elust kadunud..
Kellele ma peaks selle eest tänulik olema?

Ahjaa, üks mure on. Laevas ei lae Candy Crush ära.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga