Kas saab see päev veel halvemaks minna?

Täiesti lõpp.. ma ei tea, mul ei ole vist mitu aastat olnud sellist päeva, mis juba algusest peale nii pekki läinud oleks. Kõigepealt juhtus see, et ma ei saanud öösel magada. See on muidugi mu enda süü, sest keegi ei sundinud mind "Sherlock Holmes ja Titanicu Tragöödia"-t lugema. Peale seda oli igaljuhul mul uni läinud

Hirmud

Täna tahan ma kirjutada hirmudest. Miks just hirmudest? Selle pärast, et ma VIST jõudsin jälile, millest mul see stress tingitud on. Aga ma alustan algusest, nendest hirmudest, mis mul lapsest saati kõige tugevamad on, mida ma nende leevendamiseks teinud olen ja kuidas ma nendega toime olen tulnud. Minu lapsepõlvetuttavad kindlasti teavad, et minu suurimaks hirmuks

Kurjast vaimust vaevatud

Mina ei tea, mis asi see selline on, mis viimasel ajal nii meeletult energiat minult sööb. Okei, üks asi on kindlasti töö, sest viimased kuud olen ma ikka ropult täiega tööd vihtunud teha, aga midagi peab ju veel olema. Kuidas muidu normaalsed täiskasvanud inimesed muud ka teha jaksavad? Viimasel ajal käib asi mul nii: Kui

Mina shoppamas

Üsna paljud minu lähedasemad inimesed teavad, et ma vihkan poodides käimist, võimaluse korral telliks ma absoluutselt kõik asjad endale internetist, isegi igapäevase toidukauba 😀 Aga täna ma tundsin, et tahaks veidi jalutada ja mõtteid tuulutada, silmad on sellest arvutiekraani (mul on uus arvuti btw!!!) vahtimisest ka väsinud, viimastel päevadel olen ma maganud täpselt nii palju,