Omg, ma käisin paradiisis..

See postitus on täiesti #notsponsored, aga kuna mu enda emotsioon on lihtsalt nii suur, siis ei saa ka mitte vait olla. Seda enam, et ma ise polnud sellisest kohast nagu Wagenküll, enne kuulnudki. Sattusin sinna seoses Kagu-Eesti mentorklubiga, mille raames meil on umbes pool aastat iga kuu 2 päeva erinevates kohtades koolitused, ühendatud siis igasuguste lõbusamate tegevustega.
Mentorlus ise on minu arvates üldse üks geniaalne viis inimeste aitamiseks. Mentor ise ei ole siis mingi nõustaja ega konsultant, vaid peegeldab mentii enda juttu ja aitab tal küsimuste kaudu lahenduseni jõuda, sealjuures enda arvamust avaldamata. Meil on hetkel olnud 2 kohtumist ja ma juba tunnen, kuidas motivatsioon on palju kõrgem, energiat on rohkem ja ei ole omadega nii tupikus, kui vahepeal. Mul on köögis nüüd abiline ka ja see teeb elu ikka palju kergemaks. Ootan juba põnevusega, mis asju me korda saatma hakkame! 🙂
Aga seekordsest mentorklubi kohtumisest siis. See toimus Valgamaal, Taageperas Wagenkülli lossis. Jõudsime sinna ja kõigepealt oli 3h väga põnevat koolitust tootearenduse ja detailide teemal. Ja siis jõudis kätte hetk, kus saime enda toad kätte ja OMG!


Avastasin, et ukse peal oli kirjas parunessi sviit. Süda hakkas juba kergelt värisema, et kuskil on mingi viga tehtud. Ja kui ma veel ukse avasin, siis mul vajus lõug ikka konkreetselt maani. Veits üle kuu aja tagasi käisime sõbrannaga V spas (tsau Helen!) ja ma arvasin, et seal oli fancy, kuigi hotellituba oli nagu kilukarp. Aga see tuba..

See imeline avatud vannituba! Ma tundsin end seal küll 100% parunessina. Ja see voodi oli reaalselt sama lai, kui 2 minu kodust voodit. Ka parima tahtmise juures ei suutnud ma öösel rohkem, kui poole voodi ulatuses laiutada. Aga no niiiii mõnus oli, et ei raatsinud magadagi.
Ox1yiDbQ
Toa nurgas oli veel selline mõnus istumisala, kus sain korraks ikka arvuti välja võtta ja tööd pisut teha. Lollisti tegin, sest ma suutsin oma läpakalaadija sinna jätta, aga tuli välja, et lossirahvas saadab mulle heameelega selle postiga tagasi. Nii mõnus vastutulelikkus ikka, ja uskuge mind, ma tean, sest te ei kujuta ette, kui palju asju ma pidevalt kuhugi maha unustada või ära kaotada suudan. Issand, ma peaks sellest terve postituse kirjutama, püüan siis jälgida mingi aja jooksul ja üles kõik olukorrad kirja panna. Fun fact nt, ma arvan, et mul on elu jooksul mingi 10 ID-kaarti olnud. Viimasel korral, kui uue tegin, leidsin vana ikkagi üles ja nüüd mul on 2 kuupäevaliselt kehtivat ID-kaarti 😀
Pärast ägedat maastikumängu, mis meile lossi ümber korraldati (mis oli nii intensiivne, et Endomondo ütles mu kilometraažiks 8km), jõudsin enne õhtusööki ikka vannis ka käia. Sellisesse vanni oleks patt mitte minna, eriti kui vannisoolad ja värgid ka olemas on ja puha.
Õhtusöök oli ka muidugi sama imeline kui kõik muu, teenindus igal pool väga on point ja kui ma arvasin, et enam paremaks minna ei saa, siis läksin ma spaasse.

Paaridele absoluutselt täiuslik! Nii palju privaatseid nurgakesi, erinevaid saunu, ja muidugi väga puhas ja muidu mõnus. Ootan juba, et mehega koos sinna minna!
Ja kui spaas käidud, siis..

.. siis jõin nähtamatust klaasist veini :D.
Ütleme ausalt, et see väike töine minipuhkus tuli nii õigel ajal. Neljapäeva õhtust hakkasin jälle tööle, sest kohvikutenädal oli, pühapäevani sai mõnusalt tööd tehtud ja nüüd olen 3 päeva koolis.
Aa, ja täna hommikul sai veel nii muuseas enda teadmata autokooli sõidueksam tehtud. Vaatamata sellele, et ma sisse magasin ja 15min hiljem jõudsin. Pange siis tähele, teede hirm Kristina hakkab varsti ringi paarutama. Aga ma märgin end ilusti vahtralehega ära, nii et tunnete ära küll.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga