Kas 2019 oli minu aasta?

Ma niii lootsin, et äkki tegin üleeelmisest aastast ka kokkuvõtte, aga blogis scrollides avastasin, et august 2018-veebruar 2019 ulus blogis vaid tuul. UPS!

Ei mäleta kahjuks eriti mingeid emotsioone 2018. aastast, ma ei tea, kas juhtus midagi erilist? Kooli lõpetasin ja sõrmuse sain sõrme, aga ilmselt mitte midagi muud märkimisväärset. Tõenäoliselt töötasin nagu loom..

Seevastu 2019 – no kust ma alustan? See oli minu jaoks ikka tegelikult üsna edukas aasta, kus juhtus nii mõndagi.. Näiteks..

  • MA SAIN AUTOJUHILOAD! Ja ma ei suuda seda siiani uskuda, sest ma ei oleks iialgi uskunud, et see juhtub. Sõidutunnid olid minu jaoks iga kord nii hirmsad ja eksamist ärme üldse räägigi. Eks ta mõnesmõttes suhteliselt “joppamine” oli, see eksami läbimine, aga sain tehtud ja nüüd olen juba ainuüksi Waze’i appi kasutades sõitnud üle 800km, aga reaalsuses arvan, et see kilometraaž võib olla lausa 2000km lähedale, sest ma sõidan iga päev. LOE SIIT, kuidas ma endale load sain. 
  • MA LÄKSIN HAMBAARSTILE! See võib tunduda tavaline asi, aga ma käisin viimati lapsena ja olin konkreetselt kabuhirmus esimesel korral uuesti minnes. Aga mu hambaarst on nii-nii tore ja nüüd olen käinud juba 3 korda, viimasel korral lausa üksi – ja see on minu jaoks megasaavutus, sest ma sõitsin tol korral ka esimest korda üksi Tartu linnas. 😀 LOE SIIT, kuidas ma teada sain, et mul 25-aastaselt piimahammas suus on. 
  • MA PLANEERISIN PULMI! Õigemini, enamus aastast pigem mõtlesin selle peale, aga aasta lõpus võtsime asja uuesti tõsisemalt käsile ja praegu on olukord sealmaal, et võib 4 kuu pärast pulmad ära teha küll. Jaanuari lõpus lähen Riiga kleidijahile (kindlasti kirjutan sellest ka), loodame et näkkab. Jõuludel jagasime laiali ka esimesed kutsed perele ja ka mõned lähedasemad sõbrad on juba kutse kätte saanud. Meil on soov nii palju, kui vähegi võimalik, isiklikult kutsed üle anda ja seepärast peavad mõned ilmselt üsna kaua ootama, sest tutvusringkond on nii üle Eesti laiali, et lihtsalt ei jõua kõigini. LOE SIIT, kui kaugele me novembris omadega jõudnud olime. 
  • MA REISISIN! Veebruaris käisime Egiptuses, nö. kihlumisreisil ja ausaltöeldes Egiptus on ikka Egiptus. Kui juba korra käinud, ega seal suurt enam vaadata ei ole, aga see nädalane lebo kulus väga ära. September viis meid Itaaliasse, minu lemmikriiki, milles me ka seekord pettuma ei pidanud. Sitsiilia kohtles meid ikka eriti hästi. LOE SIIT põhjalikku kokkuvõtet meie Itaalia reisist. 
  • MA TEGIN ROPULT TÖÖD! Teate, vahel on nii, et ma ei suuda üldse piiri ette tõmmata, võtan endale muudkui tellimusi, passin päevad läbi tööl, kuni üks hetk käib pauk ja ma ei tee enam midagi. Ma olen megarahul meie ettevõtte arenguga sel aastal, aga ma soovin, et see poleks tulnud minu tervise hinnaga. Pärast jõule ja piparkoogirallit olin ma omadega ikka väga-väga sügavas augus ja loodan, et midagi sellist enam kunagi kogema ei pea. Olen mänginud siin selle mõttega, et rääkida blogis ausalt ka vaimse tervise teemadel, aga siiski tunnen, et ei ole selleks praegu veel valmis, sest tegelikult ei ole ma sellest jõulutrallist veel 100% taastunud ka.
  • MA LÄKSIN JÄLLE KOOLI!.. ja jätsin selle pooleli. Ma ei ole uhke, aga sellise elutempo juures muutus õppetöö jätkamine minu jaoks võimatuks. Ma ei tahtnud seda teekonda jälle kuidagi “poolkõvalt” läbida, nii et loodan, et mul avaneb kunagi veel võimalus tagasi minna ja seesama eriala siiski lõpetada.

 

Mida ma ootan uuelt aastalt? 

Kui Intsuga vana-aastaõhtul tina valasime, siis ennustas see meile selleks aastaks pruutkleiti, koera ja draakonit (minu insta jälgijate arvates siiski beebit :D). Loomulikult kõige-kõige rohkem ootan ma pulmi, selles ei ole kahtlustki! Väiksemateks eesmärkideks on veel:

  • Lõpetada toidu raiskamine, teha rohkem ise süüa ja tarbida vähem poolfabrikaate ja junki. Ma tegin juba üsna tubli alguse, kogusin ühe teise blogija eeskujul köögiviljajääke sügavkülma, et need hiljem puljongiks keeta, aga kahjuks rikkusin ma oma puljongi lehtkapsaga ära, see muutis puljongi täiesti söödamatult mõruks, sülitasin selle välja 🙁
  • Rohkem peaks keskenduma maja juures töötamisele, see on kuidagi eriti soiku jäänud.
  • Püüda hoida kodus rohkem korda, mitte koguma musti nõusid kööki, vaid iga õhtu masina tööle panema. Kusjuures meie kaheliikmeline pere suudab toota nii palju musti nõusid, et ühest masinatäiest päevas vahel ei piisa. Ja meil on pigem suur masin..
  • Hoida rohkem oma tervist, mitte töötama üle ja leida endale ka muid hobisid/tegevusi. Sellega on mul oma plaan, millest ma teile veel ei räägi. 🙂

 

Ma jäin nüüd mõtlema, kuidas seda postitust kokku tõmmata,  aga vaim läks üle. Oh well siis, lõpetan tänaseks.

HEAD UUT AASTAT TEILE! Aitäh, et olete minuga (tundub, et 25. eluaasta on mulle õpetanud ka seda, kuidas hoida enda ümber häid ja neid kõige õigemaid inimesi. Usaldamise kohapealt sain ka mõned head õppetunnid, mida järgmisesse aastasse kaasa võtta, nii et sellega läks kohe eriti hästi.. ).

3 comments
  1. Kristina, kas sa sõidad suvalt Riiga ja vaatad seal jooksvalt kuhu sisse hüpata või sul on mingid kohad välja vaadatud juba? Mul ka kleiti vaja, aga üldse ei tea kust alustada.

    1. Hei! Mul on mõned kohad välja vaadatud, keda juba ammu sotsiaalmeedias jälgin, Riias peaks need poed kõik suht ühel tänaval olema. Mõnes kohas tuleb eelnevalt aeg broneerida aga mõnes ei pea, seega natuke peab eeltööd ikkagi tegema. Kui uurid neid kõige kuulsamaid, nt Julija ja Bonni, siis saad suuna kätte ja leiad googeldades teised ka üles 🙂

      1. Aitäh, vaatan üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga