REISIPOSTITUS: Itaalia seiklused

Hoiatan juba ette, et selle postituse lugemiseks peate küll aega võtma, sest tahan kõik üsna detailselt kirja saada. Osalt selleks, et ise mäletada ja samas ka selleks, et kui keegi neid sihtkohti guugeldama satub, siis on ka reaalne, eestikeelne info kuskil olemas. Ma kirjutasin seda postitust üle nädala aja, sest lihtsalt ei ole selliseid hetki, kus rahulikult maha istuda ja tund aega järjest intensiivselt kirjutada..

PISA

Oma reisi alustasime me Bergamost, kus saime kahjuks vaid paar tundi magada ja kell 5 läksime juba rongile, mis viis meid Milano kaudu Pisasse. Kasutan juhust, ja soovitan siinkohal mõnusat apartmenti Bergamos – Charmerooms Palazzo Stampa. Täiega ilus ja puhas koht rahulikus linnaosas (mitte, et Bergamo mingi väga lärmakas linnake oleks.. pigem mitte).

Pisasse jõudsime juba eos väsinutena ja asja tegi veel tüütumaks see, et meil oli veel mitu tundi aega, enne kui järgmisesse majutuskohta sisse saime. Lisaks oli majutuse omanikku suhteliselt raske kätte saada, aga lõpuks see pisike pakistanlane ikka jõudis. Meie järgmiseks koduks sai Tower View Guesthouse. Onu oli hiiiirmus uhke, kui näitas meile rõdu – “you can see the leaning tower from here”. Jaa, kui hästi kissitada, siis oli tõesti torn kauguses näha..

IMG_1178
Leia pildilt Pisa torn

Sättisime asjad korterisse ära ja aeg oli avastama minna, võtsime suuna otsejoones torni poole. No oli tõesti viltune teine. Tegime ka mõned klassikalised tornihoidmise pildid, ise ei suutnud samal ajal naeru pidada, no nii totter tegevus :D. Siis vaatasime üle ka torni kõrval oleva katedraali (megailus!) ja ristimiskoja (ma ei tea, kas see on sõna.. baptistery on inglise keeles, google translate pakkus, et see võiks ristimiskoda olla). Ristimiskoda küll wow efekti ei tekitanud enda välimuse poolest, aga iga poole tunni tagant tehakse seal kajademostratsiooni ja see oli päris lahe, nii et kokkuvõttes võib öelda, et see 5€ selle ühispileti eest oli maksmist väärt küll.

Processed with VSCO with f2 preset
Ma neid lollakamaid pilte parem näitama ei hakka 😀 

ROOMA

Õhtul pugesime suht vara juba tuttu, sest eriti maganud ei olnud ja järgmisel hommikul läks kell 7.00 rong Rooma. Algul arvasime, et peame Roomas ka kuskil linnapeal ootama, et korterisse sisse saada, aga tegelikult toredaks üllatuseks saime sisse juba varakult ja kõigele lisaks ootas meid mägede viisi toitu hommikusöögiks, kuigi toit ei olnud tegelikult hinna sisse märgitud. Korter Roma Street Home Lavinia oli ise ka armas ja hubane, boonuseks veel see, et kesklinn ainult väikse jalutuskäigu kaugusel.

IMG_1231.jpg
Klassikaline tiir Rooma vaatamisväärsuste juures viis meid Trevi purskkaevuni, mis eelmisest reisist veel meeles imeilusana. Seekord õnnestus meil näha harja selle põhjas. 🙂

Ja nüüd tuleb 2 baarisoovitust:

Esimeseks kohaks on Ice club, mis on tehtud üleni jääst ja seal sees on püsivalt umbes 6 kraadi. Pilet sinna maksab 15€, mis sisaldab mantlit ja ühte jooki (isegi joogiklaasid on jääst – how cool is that?) ja see pilet on oma hinda sajaga väärt! Baarmen oli muide soomlane ja saime temaga kergesti jutule, polegi enne elus sellist asja kohanud, et soomlane eestlasi nähes niiii õnnelik on. Selline brotherhood tunne tuli sisse kohe.

IMG_1308Vabandan südamest piltide kvaliteedi pärast, ma nägin kurja vaeva, et need üldse arvutisse saada ja selle käigus on kvaliteet täiesti hävinud. Okei, praegu telefonikaamera klaasil ei tee ka ilmselt head..

Ja teine baarisoovitus – lõpuks sain ikka oma speakeasy baaris käidud – The Barber Shop. No niiiiiii lahe ja stiilne koht, mille hinnad ka muidugi vastavad – 12€ kokteili eest ei käiks just iga kord välja. Aga megaäge kogemus! Just see hetk, kus seisad öösel suvalise kinnioleva barber shopi ees ja mõtled, et noh, kas see? Vajutad kellanuppu ja ootad. Ja siis tuleb onu ja laseb sind keldrisse..

IMG_1275.jpg
The Barber Shop

Roomast liikusime edasi, lennates, Sitsiiliasse! Nüüd tuleb väike rant, ving ja hala teemal “Kristina lennuhirm”, nii et kui ma olen Sulle juba piisavalt sel teemal halanud, siis libista järgnevast lõigust üle.

Nimelt arvas Kristina, et tund aega lendu on liiga lühike ja mõttetu aeg, et rahustit võtta  – küll elan üle. Aiii, kuidas ma eksisin. Sain korraliku paanikahoo ja päris nõme tunne oli ikka. Odavlennufirmad tahavad ju nüüd kõva raha saada veel selle eest, et kokku istuma saada ja broneerides ma mõtlesin, et pole hullu, võtan tablakad sisse ja vaatan rahulikult sarja, siis nüüd jõudsin ma järeldusele, et ilma Intsuta enda kõrval ei saa ma üldse mingi valemiga lennatud. Tagasi Milanost Riiga lennates oli suht sama teema, aga tol korral mind hämmastas eriliselt Ryanairi mõttetu klienditeeninduskultuur. Küsisin endale seal pisaraid valades klaasi vett, mida nad ei saanud mulle niisama anda, vaid küsisid väikse pudeli eest 3€. Jah, ma saan aru, et firma poliitika on selline, aga ma ei tea, kui ma oleks seal “väikse paanika” asemel suremas olnud, siis oleks ka keeldutud mulle vett andmast? Ughh..

 SAN VITO LO CAPO

San Vito ei ole just päris klassikaline ega tuntud turismisihtkoht. Mulle jäi ta reisi planeerides silma just selle pärast, et meie kuupäevadel toimus seal selline huvitav üritus nagu Cous Cous Fest. Nimelt Sitsiilias on kuskuss väga au sees toiduaine ja eriti hakkas see levima just San Vitost. Googeldades armusin kohe selle linna imeilusasse randa ja nii see valik tehtud sai. Transport Palermoga pole just kõige parem ja nii kutsusime endale majutuse poolt hoopis transfeeri lennujaama järgi. 90€ läks see maksma, bussiga oleks umbes poole odavamalt saanud, aga sel kellaajal enam busse ei liikunud.

Õnneks oli see raha jällegi seda väärt ja juba autoaknast võtsid need imelised vaated hingetuks. Ja siis see juhtus – ma armusin Sitsiiliasse enne, kui üldse kuhugi kohale olin jõudnud. Lõpuks, kui olime end korteris I Tre Golfi sisse seadnud ja läksime poodi otsima, olime kõik väga üllatunud, kui armas ja puhas see linnake on. Lisaks on ta veel väga väike, nii et igalepoole saab jala kohale. Aga just see puhtus hämmastas meid siiski kõige rohkem ja pole ka ime, see oli ainuke linn meie külastatuist, kus oli väga hästi toimiv prügisorteerimissüsteem.

San Vito lo Capo rand, mida peetakse ka Sitsiilia üheks ilusaimatest randadest, on tõesti väga-väga kaunis, mõnusalt läbipaistev ja helesinine, soe vesi ja peenike liiv – mida veel elult tahta?

Toidu poolest soovitan tõesti sealkandis olles proovida kuskussi, mina ei tea, kuidas nad seda teevad, aga see tõesti oli väga hea.

Cous Cous Festi raames saime ühel õhtul nautida ka kontserti Itaalia laulja Noemi esituses ja mitmed tema laulud on siiani minu playlistis. Itaalia muusika on lihtsalt midagi, mis mulle alati meeletult meeldinud on ja sellel naisel on niii võimas hääl.

Processed with VSCO with f2 preset

3742B33D-488A-4EF4-A8AA-FACD159EEC77FEBC9DD2-9B2B-4C41-972B-BFDFA7336905

San Vito lo Capo on tõesti linn, kuhu ma läheksin iga kell tagasi. Tõeline puhkus hingele ja meelele. Majutusasutust valiksin ilmselt natuke korralikumalt, sellel ei olnud küll midagi viga, aga magada meil enda magamistoas suurt ei õnnestunud, sest seal polnud konditsioneeri ja voodi oli laste nari all kuidagi koopas – õhk sai lihtsalt otsa. Samas teiste reisikaaslaste tuba oli täiesti okei..

IMG_1426
Õhtune San Vito.. 

CATANIA

Pärast 3-päevast puhkust paradiisis oli aega enda meeli korralikult raputada, sest ees ootas Catania! Esmapilgul just mitte kuigi ilus koht, aga 4 päeva jooksul õppisime tundma selle võlusid. Sõitsime pool päeva rongiga ja kui lõpuks kohale jõudsime, ootas meid ees korralik segadus. Rongijaamast välja astudes ründasid meid juba agressiivsed taksojuhid, meie jäime endale kindlaks, et läheme korterisse bussiga, mida ootasime lõpuks ligi tunnikese, aga ühistranspordisüsteem jäi meile kahjuks kättesaamatuks. Õnneks oli meie uue pesa Il Fortino Flats omanik nii lahke, et tuli meile ise autoga järgi ega polnud hilinemise pärast pahane. Ta andis meile lühikese ülevaate Cataniast, selle ajaloost ja sellest, kuidas kuhu minna ja kuhu üldse minna. Lisaks oli ta esimene itaallane, keda kohtasime, kes oskas megahead inglise keelt.  Korter ise oli ka imeline! Puhas, stiilne ja mugav. Milline kergendus..

Hommikul saime kinnitust sellele, mida olime juba õhtul natukene näinud – see linn on kahjuks kohutavalt räpane. Muidugi see “linnaosa”, kus me olime, on ka oluline tegur, sest kesklinna pool läks asi paremaks ja ei olnud hullu midagi. Cataniasse minnes on minu arvates kõige olulisem proovida nende mereande, mis on niii värsked ja imelised.

IMG_1546.jpg

Korteriomaniku soovitusel külastasime ühel päeval veel sellist linnakest nagu Taormina, mis asub ühe mäe otsas ja ümber. Seal külastasime Vana-Kreeka teatrit ja läksime Isola Bella juurde randa.

Processed with VSCO with c1 presetProcessed with VSCO with c1 preset

Processed with VSCO with g3 preset

Nii, kui Isola Bella juurde randa jõudsime, tulid meieni müügimehed, kes üritasid meile 5€ eest paadisõitu pähe määrida ja me olime müüdud. See kestis umbes 45 minutit ja viis meid ümber erinevate kaljude ja Isola Bella enda. Oli väga nauditav kogemus, mis sest, et esimesed 15 minutit ma võitlesin enda hirmudeemonitega, kes mulle meelde tuletasid, et mulle üldse paadisõit ei meeldi..

Järgmisel päeval, mis oli ka meie reisi viimaseks päevaks, käisime ära ka Etna vulkaani otsas ja vot see oli kogemus, mida tõesti terveks eluks meelde jätta. Otsustasime mitte võtta mingit suure grupi bussireisi, vaid panime selle alla natuke rohkem raha ja saime endale 85€ eest Etna&Wine touri. Meil oli väike grupp – 2 venelast, meie ja 3 prantsusekeelset kanadalast. Kahjuks olime meie kõige nigelamas seisus, sest giidi inglise keel ei olnud just kiita, aga prantsuse ja itaalia keeles (venelased rääkisid itaalia keelt ka) jutustas pikalt. Samas ma arvan, et me seetõttu paljust ilma ei jäänud ja jäigi rohkem aega oma silmaga seda imelist vaadet nautida.

Processed with VSCO with c1 preset

Minu selja taga paremal on näha kõige värskemat kraatrit ja hetkel on tegelikult vulkaan aktiivne ja oodatakse taaskord suuremat purset. Päris kõhe oli vulkaani jalamil näha maju, mis peaaegu täielikult laavakivimiga kaetud ja kui alguses tekkis küsimusi, MIKS ometi ehitada siis maju nii lähedale vulkaanile kui on teada, et varem või hiljem tuleb uus purse ja selle kõik maha matab, siis saime teada, et seal on lihtsalt nii viljakas pinnas ja see on põhjus, miks just Etna kandi vein on eeeriitiii hea. Sellele saime ka ise tõestust, kui meid pärast mägedes matkamist viidi Gambino veinitootmisega tutvuma. Tõesti olid väga-väga head ja kvaliteetsed veinid ja eriti oskuslikult toiduga sobitatud.

IMG_1757.jpgHiljem toodi vastavalt veinidele lauda juurde veel kuskussi, erinevaid sinke, chorizot ja magustoit, kõik täiesti perfektselt valmistatud ja ideaalses sobivuses veinidega. See veinimaitsmise täispakett maksab kusjuures ainult 30€, nii et kes omal käel soovib minna, soovitan kahe käega!

Mina jäin meie reisiga väga rahule, nagu ikka. Õnneks on mul kõrval inimene, kes on reisidel parim kaaslane üldse ja läheb kõikide minu ideedega kaasa. Selline trippimine sobib meile palju-palju rohkem, kui lihtsalt päikses lebotamine. Viimast peab ka muidugi olema, aga mitte 2 nädalat järjest, sest me põleme nii kui nii ühe päevaga juba ära 😀

Igaljuhul, Sitsiiliaga ei ole meil veel jutud lõpetatud ja kiiindlastiii läheme sinna veel tagasi! Kui tavaliselt reisidel mul natuke juba tuleb isu koju tagasi minna, siis seekord oli natukene kurb ära tulla. Kui kasse kodus poleks oodanud, siis vist olekski reisi pikendanud :’D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga