Minu suurim hirm

air canada bridesmaids GIF

Ma võtsin praegu 15 minutit, et kokku arvutada, mitu korda ma elus lennukiga lennanud olen. Vähemalt 25 korda. Esimesel korral olin 13 ja lendasime kooriga Itaaliasse ja mul oli juba enne lennukisse istumist kabuhirm. 25 korda hiljem – mitte midagi ei ole muutunud. Ma ei saa aru, kuidas mõni saab lendamist nautida? Vaadata aknast välja, kui lennuk end parasjagu pöörab ja aknast paistab ainult maapind (või ainult taevas)? Minu jaoks on välistatud juba ainuüksi akna kõrval istumine, mis teeb mind muidugi heaks reisikaaslaseks, sest tavaliselt just seda kohta kõik ihaldavad. 🙂

Minu üks jubedaimatest lennukogemustest oli lend Hiina, mis kestis meeletult kaua – umbes 10-12h. Kogu lennukitäis rahvast magas, mina istusin kangestunult, silmad suured peas ja juurdlesin omaette, kas oleks okei vajutada service nuppu ja rahustit küsida. Seda ma siiski ei teinud, kuigi see turbulents, mis vahepeal kuskil Iraagi või Kasashstani (vaatasin kaardilt) kohal olles tuli, viis mind ikka korralikult endast välja.

Sellele jõudsin õnneks suhteliselt kiiresti jälile, et lennuärevust aitab natuke maandada raamatu lugemine  – viib mõtted mujale ja ühtlasi on see väga hea võimalus ammu soovitud raamatud läbi lugeda, sest muidu selleks aega paraku napib. Seepärast on mul alati olemas käsipagasis vähemalt 1 (kuni 3) raamat, lisaks veel ristsõnad ja sudokud, kui vaheldust vaja.

Eelmisel korral tegin esimest korda selle sammu ja küsisin perearstilt lennureisi ajaks rahustit. Tuli välja, et see ei olnud üldse big deal ja pidi olema täiesti normaalne asi, mida küsida. Hea teada. Julgen ka soovitada, sest suutsin isegi aknast välja vaadata ja vaadet imetleda, ilma, et mehe peopesasse küüntega augud oleks vajutanud.
PS! Ära ole nagu mina, kui võtad rahustit, siis ei ole hea mõte õhtul kokteili juua. Võin sellest privaatselt rohkem rääkida. 😀

Enne lendu vaatasin veelyoutubest Virgin Airlinesi poolt tehtud videot “Flying without fear”, mis peaks siis selgitama, miks lennuk õhus püsib, mis juhtub turbulentsi ajal ja muu selline. No.. ei aidanud, aga natuke aitas üks kommentaar seal all, mille autor räägib veidi enda kogemusest lennuhirmuga ja puistab ühe fun facti – nimelt viimati, kui lennuk alla kukkus turbulentsi tõttu, oli 53 aastat tagasi.

Itaalias ootab mind ees lausa 4 lendu. Õnneks lühikesed, 1-2 tundi, nii et püüan siis kuidagi oma anxiety-ga hakkama saada ja mitte terve reis nende pärast põdeda. Tahaks väga kunagi kuhugi kaugemale, nt Brasiiliasse, reisida, aga hetkeseisuga ma veel ei näe end nii pikka reisi üle elamas. Kuid siiski, olen kindel, et kunagi ma nii kaugele jõuan. Hirmuga või hirmuta, aga jõuan :).

Rääkige mulle palun enda kogemustest ka – julgustage, andke nippe, kuidas hirmust üle olla, mida veel teha, et enda jaoks olukorda meeldivamaks muuta. Seletage mulle, kui ebaratsionaalne see hirm tegelikult on. Jagage enda edulugusid ärevusest võitu saamisel või lugusid sellest, kuidas hirmud meid piiravad ja tagasi hoiavad. Mul on tegelikult plaanis ka postitus üleüldiselt ärevushäiretest, st see on juba kirjutatud, aga ei suuda end kuidagi viia sinnani, et Publish nuppu vajutada. Andke teada, kas see huvitaks teid üldse? 

1 comment
  1. Kusjuures teenindajad toovad mingit rahustit küll.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga