Time of my life! (palju pilte!)

Niisiis, kirjutasin eelmises postituses enda põnevast eesootavast võistlusreisist Belgiasse. Nüüd olen juba nädalakese tagasi olnud ja võib hakata kokkuvõtteid tegema.
Ma ei hakka nii põhjalikult kirjutama, et “esimesel päeval jõudsime ja sõime ja siis tegime seda ja siis seda” jne. Kirjutan lihtsalt asjadest, mis meelde jäid ja emotsioone tekitasid.
Kõigepealt – ma olen niiii õnnelik, et mulle kooli poolt selline once in a lifetime võimalus anti! Ma ei tulnud küll võistluselt tagasi medaliga, kuid uhke enda üle olen ikka. Teatavasti olen ma üsna nõrga närvikavaga ja pingeolukorras stressan ikka korralikult, aga uskuge või mitte, ma ei tundnud võisteldes karvavõrki närvi, olin lihtsalt nii omas elemendis 🙂
Paariliseks sain endale ühe Austria tüdruku, Verena. Võin öelda, et mul vedas kaaslasega, sest ta oskas inglise keelt ja oli muidu tore 🙂 Oskuste poolest olime ka üsna samal tasemel ja saime teineteist võistluse ajal usaldada.

Esikolmik oli muidugi väga-väga tasemel ja väärisid oma võitu igati. Õnneks ei ole ma üldse pettunud, kuna läksin sinna kohe alguses rohkem kogemuse pärast ja teadmisega, et tase on tõesti kõrge. Tegelikult oli see kogemus meeletult inspireeriv, just see et vaadata teisi tööd tegemas ja seda, mis kunstiteosed sealt veel välja tulid! Sellel alumisel pildil on näha võitjate tööd.
Pärast autasustamist kasutasin loomulikult võimalust peakohtunikult feedbacki küsida, kätt suruda ja tänada fantastilise võistluse ja kogemuse eest. Ausalt öeldes oli see tunne mu enda jaoks ka midagi uut, ma ei ole vist kunagi elus end nii tänulikuna tundnud, et millestki osa olla saan. Allpool ka pildike minust peakohtuniku Ronny Thilliga. Ignoreerime mu megaläikivat nägu, saalis oli väga palav (vein ei olnud kindlasti süüdi).

Veel mōned klõpsud galaõhtusöögilt.
Belgia vahvel sai ka ära proovitud, see väärib ka pilti siin ja hell, I would kill for the recipe! 😀

Muudest tegevustest veel.. Ühel päeval käisin veinikoolitusel. Meid oli küll seal ainult 5 osalejat, aga puhtalt teiste kaotus, et nad ei tulnud, koolitaja oli niii lahe sommeljee, tõsine enda ala entusiast ja suutis isegi minusugusele mingid asjad selgeks teha (kuigi praegu kahetsen, et rohkem märkmeid ei teinud).

Viimasel päeval viidi meid veel Flandersfieldsi, kus on suur 1. Maailmasõja muuseum ja pmst terve see linn on sõjatemaatikat, muuseume ja massihaudu/surnuaedu täis. Päris kõhe, aga samas meeletult hariv kogemus jällegi.
See auk teisel pildil on pommi tekitatud.
Väike fun fact ka, meie hotell oli Oostendes kohe rannas, ilusa merevaatega, aga üks päev avastasime, et rannas tegutsevad kopad. Tegime sellest kohe pilti ja siis üks kohalik naine seletas, et need ongi terve talv läbi rannas ja ehitavad liivast valli ette, kuna talvel on veetaseme tõus nii suur ja hotellid ja trammitee on merele liiga lähedale ehitatud. Vot siis 😀

Ja lõppu veel mõned pildid hea isu tekitamiseks 🙂

.. ja kui lõpuks koju sain:

1 comment
  1. Armastan pildipostitusi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga