Oh, Itaalia! part 1

Reisipostitus part 1. Panen kirja mälestused Bergamost kuni San Marinoni. Järgmises postituses juba Napolist ja Pompeist 🙂

Istun hetkel kohvikus ja kuna teadsin, et olen siin täna üksinda, siis võtsin läpaka kaasa, et saada reisimuljed kirja, enne kui peast haihtuma hakkavad. Tegelikult ma juba kahetsen, et üldse reisi alguses kohe ei hakanud kirjutama. Jumala kindlalt on pooled detailid juba meelest läinud! 😀

Alguses meil oli selline tore plaan võtta rendiauto, aga nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis sellega läks vähe nihu ja teate, ausalt öeldes, parem ongi! Polnud meil ühistranspordiga liigeldes häda midagi ja väikeste arvutuste kohaselt hoidsime sellega üle 200€ kokku. Kui mitte rohkem, sest trahve ma selle summa sisse ei arvestanud.

Reis algas siis lennuga Bergamosse, kus oli meil juba lennujaamas ees transfeer, kes viis meid hotelli. Ja no see auto tekitas küll staaritunde, nii uhkes mersus ei olegi veel elus istuda saanud. Hotellituba (Hotel Bergamo Aeroporto) oli super, voodi pehme ja magasime nagu inglikesed. Järgmisel hommikul pidime olema vara – juba kell 7.30 ühes kiirtee lähedal asuvas bensukas. Läksime sinna hotelli transfeeriga, sest see tundus tol hetkel kõige kiirem variant. Tolles bensukas saime kokku itaallase Lucaga (kelle Blablacarist leidsime) ja kes pidi meid Veneetsiasse viima. Aga noh, ma olin sellest appist natuke valesti aru saanud, ta ei sõitnudki päris Veneetsiasse, vaid sealt mööda, ja kuigi ta tiir oleks vaid 5min pikem olnud, ei tahtnud ta meid linna ära viia ja viskas ühes Preganzioli (?) parklas, kiirtee all, meid välja ja ütles et see on “best place”. Luca oli muidu üsna tore noormees, aga jutustada tahtis kole palju ja külma ja kalgi eestlasena hommikuti on mul vaikust ja rahu vaja 😀

Seisime siis kümmekond minutit seal parklas nõutuna ja ei osanud midagi peale hakata. Õnneks avastasin, et google maps on parim reisikaaslane ja lõin Veneetsia sinna sisse. Selge, ainult 3km jala kõndimist lähimasse bussipeatusesse. Läksime sinna, sõitsime mõned peatused, istusime ümber ja sõitsime veel mõned, ja olimegi päris hotelli lähedal. Kahjuks ei saanud me veel check-ini teha, sest kell oli alles 10, nii et jätsime kohvri hotelli hoiule ja läksime ise süüa otsima. Tahtsime korralikku hommikusööki aga no tee mis tahad, midagi peale sandwichi, panini või magusate saiakeste hommikusöögina ei pakuta. No okei, sandwich sobis ka, kohvi kõrvale hea näksida.
Vahepeal tegime check-ini, tuba oli selline average (Club Hotel). Poleks ta nii mingi spetsiifilise puhastusvahendi järgi haisenud, oleks täitsa okei olnud.

Väike nali vahepeale: Itaalias on igas vannitoas kohustuslik element bidee. Ja ma olen elus näinud bideesid küll ja küll, aga see ei tähenda et ma oleks teadnud, millejaoks seda kasutatakse. Bergamo hotellis pesin ma selles jalgu..

Siis sõitsime täitsa Veneetsiasse, ma panin loomulikult kleidi ja platvormkingad, et ikka ilus välja näha seal ilusas kohas. Me jalutasime seal täiesti sihitult ringi, kõik oli tõesti väga kaunis, aga pärast kümnendat kilomeetrit hakkasid mu jalad tuld lööma.. Ja muidugi maps ütles, et meil tuleb veel mitu km kõndida, et bussipeatusesse tagasi jõuda. Praamile kahepeale 15 euri raisata ei tahtnud, nii et mängisin kangelast ja kõndisin aga edasi, niikaua kuni jalad sõna otseses mõttes ei kandnud enam! Suutsin ikka seal ühe suure trepi peal korraliku käna ka maha panna.. 😀 Aga tegelikult oli see kõik neid veriseid jalgu väärt, sest tõesti väga, väga ilus oli kõik 🙂
Peale seda käisime veel pizzat söömas ja siis suundusime tagasi hotelli, et välja puhata ja järgmisel hommikul juba Rimini poole ajama panna.

Riminisse pidime saama bussiga, mis läks Veneetsiast sealt saare pealt, nii et hommikul sõitsime ühistranspordiga jälle sinna, et avastada, et buss läheb sadamast, kuhu on ka veel päris parajalt kõndimist. Kohale jõudes ei saanud aru, kust see buss võiks minna, ühtegi infoputkakest polnud ja infotahvlikest ammugi mitte. Õnneks ikka leidsime õige bussi üles kui see ette sõitis ja sõit võis alata. Pidime Bolognas ümber istuma ja ma olin üsna ärritatud, kui bussijuht, kes juba niigi graafikust maas oli, järsku bensiinijaamas 15min peatuse tegi. See tähendas meile surmkindlalt järgmisest bussist mahajäämist ja oiiii, kui närvis ma olin. Ma olin nii lähedal, et minna bussijuhi nägu täis sõimata, aga õnneks ma seda ikka ei teinud, sest Bolognas ei olnud järgmine buss veel ettegi tulnud.. Seal oli mingi süsteem süsteemis, millest nad vist ise ka täpselt aru ei saanud. Järgmise bussiga pidime saama siis Riminisse, suur oli aga meie üllatus, kui see Riminisse ei sõitnudki, vaid pani meid hoopis Ricciones maha. Oh well, maps lahti, kõrvalolevast kohvikust väike espresso ja teele lähimasse bussipeatusesse. Tuttav teema juba 😀

Lõpuks jõudsime oma kompsudega ka hotelli ja saime end jälle nagu kuningakassid tunda. No niii-nii mõnus hotell (Parco dei Principi), imepehme voodi, mullivannist vaade merele, imeline hommikusöök.. Loomulikult tegime ka Riminile nii 15km-ise tiiru peale, sõime Sabbioni nimelises restoranis imelisi gnocchisid krevettidega, õhtu lõpetasime mullivannis ja peale seda vahuveini ja kohalike viinamarjadega 🙂 Järgmisel päeval käisime ujumas ja ignoreerisime fakti, et itaallased ise sulejopedega rannas jalutasid. Meil oli nii hea soe ikka. San Marinos käisime ka, vot see oli mõnus. Jalutasime täitsa tippu ühe tornini, kus polnud ühtegi hingelist peale triibulise kassikese, kes tuli meid kohe “mjäu”-ga tervitama. Sõime siis ühes restoranis seal mereande ja pizzat ja no mis seal ikka öelda.. iiiiimeeeliiiinee, nii mereannid kui pizza! (ja for real, ma läksingi toidu pärast Itaaliasse :D)

Õhtupoole tahtsime veel kuskile kokteilitama ja niisama näksime minna. Oli meeles, et ühes kohas oli pakkumine 5€ kokteil+appetizers, aga seda kohta me enam ei leidnud nii et läksime ühte teise kokteilikasse, kus oli ka kokteili hinna sees suupistevalik. Ja seda oli ikka palju, 1 vaagen oliivide, krõpsude, soolapähklite, salsaga ja teine pizzalõikude ja võikuampsudega. Teenindaja küsis meilt kas soovime juurde, me ei soovinud aga ta tõi ikka veel ühe fullis pizzavaagna, mis jäigi söömata 🙁 Peale arve maksmist küsis et äkki soovime ikka magustoitu ka. Oh god! 😀 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga