Mis ajal minust hommikuinimene sai?

Tegelt ka, ma ei saa aru, ma elasin reaalselt 21 aastat oma elust nii, et okei koolipäevadel suutsin võib-olla kuidagi end voodist välja vedada hommikul (võib-olla ei suutnud kah, eriti gümnaasiumis :D), aga vabadel päevadel magasin raudselt vähemalt kella 2ni päeval. Polnud probleemi. Ja magama läksin ka kuskil enne hommikut. No ei olnud hommikuinimene, üles ärkamine oli täielik piin ja režiim oli ka niiii sassis. Siis kui hakkasin tööl käima, siis see ainult soodustas seda, sest töötasin igasugustes baarides ja öölokaalides. Ja noh, laeva peal, kus lõppes ka töö kell 2 öösel ja magama sain ehk 3 paiku.
Aga nüüd, peale seda, kui laeva pealt ära tulin, siis olen selle hommikuse režiimiga isegi täitsa ära harjunud. Eelmises töökohas ärkasin tavaliselt 9 paiku, läksin tööle 10ks ja see jäi kuidagi nii sisse, et isegi vabadel päevadel väga kauem magada ei viitsinud/tahtnud/suutnud. Okei, vahel ikka, aga ainult siis, kui tundsin et oli jälle kogunenud igasugu asju ja oli vaja korralikult välja magada end.
Ja mis nüüd? Ma ärkan iga päev reaalselt 5-6 paiku, kooli minnes 6, tööle minnes  5. Ja see ei olegi väga raske. Noh, see hetk kui ma voodist välja astun, on raske, aga kui see üle elada siis pole nagu väga vigagi. Kunagi mul olid jõhkrad uneprobleemid aga praegu ma isegi ei tea, mis need on, sest absoluutselt iga õhtu magama minnes uinun ma kohe, kui pea patja puudutab.
Hetkel püüdlen nüüd selle poole, et viia oma hommikundus uuele tasemele ja hakata kodus hommikusööki sööma ja kohvi jooma. Hetkel see toimib veel ainult teoorias, praktika on see et ma väga ei viitsi.. hommikusöök on ikka selline asi, mis noh, ei ole minu teema, tunnistasin seda isegi toitumisõpetuse õpetajale, kes peaaegu-et õhku ahmis, sest sama juttu rääkis terve klass 😀 No ma ei tea, mõelgu siis midagi targemat välja, kui enamus inimesed ikka hommikusööki süüa ei taha 😀
giphy.gif

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga