Itaaliasse? Yes please!

Juba kevadel kui sai vastu võetud otsus kohvikut pidama hakata, sai ka paika plaan, et sügisel läheme reisile. Sihtkoht oli veel pisut ebaselge aga juba suve keskel hakkas aina rohkem ja rohkem tõmbama just Itaalia poole. Kindel oli see, et reisi planeerime ise ja mingit paketikat võtma ei hakka, sest näha ja kogeda tahaks Itaalia puhul ikka palju rohkemat, kui üks linn seda pakkuda suudab. Kuidas saakski nii ilusa riigi puhul üht linna teisele eelistada?
Mina olen kunagi Itaalias käinud – Garda järve ääres. See oli minu esimene kaugem reis ja ilmselt juba seepärast jättis see mulle nii kustumatu mulje. Tol kollal käisime kooriga võistlemas, sellepärast ei olnud seal nii palju aega ringi käia ja uudistada. Ja pealegi.. ma olin 13 😀
Ühesõnaga, seekord tahtsin teisiti. Kõigepealt valisin välja sihtkohad, milleks said algselt Bergamo (sest seal me maandume :)) -> Verona -> Veneetsia -> Rimini -> Napoli -> Rooma ->Firenze (etteruttavalt – see asendus veel täna Pisaga, kuigi reis on ülehomme :D) -> Bergamo.
Suur plaan oli võtta rendiauto ja kulgeda kõikide nende linnade vahel rahulikult ja omas tempos. Hotellid said bronnitud, auto ka, kuid siis “avastasin” järsku, et autorendiks on vist krediitkaarti vaja, mida see firma kohe kindlasti ei pakkunud (kuigi ma ei saa siiani aru, miks ta siis üldse deebetkaardiga tehtud makset vastu võtab). Tühistasin ära, küsisin Itaalia eestlaste grupist nõu, seal soovitati, et Goldcar aksepteerib ka deebetkaarti. Tegin uue bookingu seal. Lugesin küll erinevaid reviewsid, millest enamik olid 1*-ga, väga paljud olid selle firma poolt petta saanud. Kuni lõpuks tänaseni ei pidanud mu närvid vastu ja tühistasin ka selle broneeringu, sest ausalt öeldes ei tahtnud küll reisilt üleni võlgades tagasi tulla..
Võtsin ühendust sellise firmaga nagu Indigo Car Rentals, kes otseselt pole ise autorendifirma, aga nad vahendavad autorenditeenust neile inimestele, kellel on vaid deebetkaart. Üllataval kombel sain vastuse neilt megakiiresti ja suhtlus nendega oli väga positiivne ja soe, niikaua, kuni tuli välja, et lihtsalt deebetkaart pole piisav, see peab olema väljaulatuvate numbritega? Ma ei tea isegi kuidas see termin eesti keeles on, aga ühesõnaga Intsu deebetkaart seega ei sobinud, minu oma oleks sobinud, aga kaart peab olema juhi nimel..
Korraks oli tunne, et purskan nutma, aga siis tundsin hoopis kergendust ja hakkasin uurima ühistranspordiasju. Ja leidsin hoopis lehe Blablacar. Ja otsustasin, et meie transport hakkabki selle abil toimuma. Ette midagi ei booki, vaatame kohapeal et kuidas ja kellega. Kiirete arvutuste põhjal hoidsime autorendist loobumisega kokku vähemalt 200 eurot (kui mitte rohkem, sest kes teab, palju deposiidist oleks ära võetud) ja hulga närvirakke. Lisaks on meil võimalus sõita ringi kohalikega, kellel on kindlasti palju tip’e meile jagada.
Plaanis on kindlasti külastada siis Veneetsiat üleüldiselt, Riminis on plaan päikest nautida ja lihtsalt oleskleda, Napoli sai valitud selleks, et lähedalasuvasse Pompeisse minna ja Roomas pole veel plaane teinud. Ja Pisa sai valitud sellepärast, et ma mitte ei kavatsegi Itaaliast selle klassikalise turistipildita lahkuda 😀
Pildiotsingu pisa tourist tulemus
Ja kallid lugejad, kui teil on soovitusi, kuhu minna ja mida teha nendes linnades, mis enne üles loetlesin, siis andke aga tuld! Eriti huvitab muidugi info söögikohtade kohta, mis võiksid olla turismipiirkonnast natuke eemal. Tahaks leida mõnda ehedat kohta (ja mis seal salata, mitte maksta üle, kuigi kvaliteetse eine ja teeninduse eest olen ka nõus natuke rohkem maksma :))

3 comments
  1. Rooma on imeline! Midagi kindlat seal ei soovitakski. Kogu linn on ilus mu meelest. Aga näiteks kui Vatikani oli plaanis külastada, siis sinna Peetruse basiilika sisse saab ilma piletita (teel sinna tahetakse igasuguseid pileteid ja pakette pähe määrida). Selleks, et sinna kõrgele kupli alla ronida, selleks oli küll pilet, aga siis juba ostad seest selle.
    Edu toidu eest mitte ülemaksmisel! 😀 Mul ei õnnestunud.

    1. Tänan julgustavate sõnade eest! 😀
      Igasuguse sightseeingu eest ma ka ülemäära palju maksta ei tahaks, no just see et kas ma tingimata pean sinna kõrgele kupli alla ikka ronima? 😀
      Aga toidu poole pealt – oskad sa öelda, palju sul päevas toidu peale kulus? või nt ainult õhtusöögile? Kui vegansõbralik Rooma üldse on? Ma niisama huvist küsin, sest vegan ma ei ole, aga väga vegan-curious ja püüan alati reisil käies ikka veganroogi ka proovida 🙂

      1. Roomas peaks olema väga vingeid vegansõbralikke söögikohti. Meil muidugi õnnestus Roomas olla just siis kui oli mingi üleriigiline püha. Seega suurem osa kohti olid üldse kinni.
        Muidu toit ikka umbes 10-15 eurot inimese kohta. Seda siis ainult pearoa eest, mis polnud isegi eriline ega väga hea. Pitsad ja pastad olid küllaltki igavad, hoiatan ette. Et sa mingit suurt elamust ei ootaks (selle jaoks peaks vist keegi kohalik soovitama hea kohta, mitte lihtsalt oma sõbra söögikohta). Niisama nosimiseks ikka parem poest süüa osta. Pisikesed nurgapoedki olid üsna mõistlike hindadega minu meelest.
        Kesklinnas mäletan rongijaamas sai mingit tofuburgerit vist, mis oli siis 8 või 9 eurot.
        Vegan ja vegetarian kohti soovitan vaatada HappyCow appist. Sellel tasuta versioon olemas.
        Poest osta kindlasti neid Valsoia ice-cream sandwicheid, neid vast müüakse igas linnas. NII HEAD. Üldse toidupoodides hea valik vegantooteid, kui need sind samuti huvitavad. Väiksemates kohtades on isegi pisemates poodides taimsed piimad ja falafelid ja asjad olemas. See üllatas mind. 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga