Kui tahaks kõike ja kohe..

Ma olen viimasel ajal hakanud nii palju unistama. Võimalik, et sellele on andnud tõuke üks töökuulutus, mille leidsin, kuigi hetkel sellele mõeldes tundub see üsna tühine. Lihtsalt ma mõtlen, et oleks nagu aeg oma eluga juba kuskile poole jõudma hakata. Leida mingi kirg või oskus, millega tõsisemalt tegelema hakata, kuigi noh.. elu vägisi veab mind

Hirmud

Täna tahan ma kirjutada hirmudest. Miks just hirmudest? Selle pärast, et ma VIST jõudsin jälile, millest mul see stress tingitud on. Aga ma alustan algusest, nendest hirmudest, mis mul lapsest saati kõige tugevamad on, mida ma nende leevendamiseks teinud olen ja kuidas ma nendega toime olen tulnud. Minu lapsepõlvetuttavad kindlasti teavad, et minu suurimaks hirmuks

Kurjast vaimust vaevatud

Mina ei tea, mis asi see selline on, mis viimasel ajal nii meeletult energiat minult sööb. Okei, üks asi on kindlasti töö, sest viimased kuud olen ma ikka ropult täiega tööd vihtunud teha, aga midagi peab ju veel olema. Kuidas muidu normaalsed täiskasvanud inimesed muud ka teha jaksavad? Viimasel ajal käib asi mul nii: Kui

Minu Rootsi

Kui ma 10. klassis GAG'i rootsi keele klassi läksin, oli see suhteliselt läbimõeldud otsus. Olin üpris kindel, et kui ma gümnaasiumi ära lõpetan, lähen Rootsi elama. Vähemalt mingiks ajaks, kas siis ülikooli või tööle või au-pairiks või kelleks iganes. Aga teate, elus ei lähe päris alati nii, nagu me ette kujutanud oleme. Nii ka minul.

Mida inimesi :D

Ma kuulun facebookis sellisesse gruppi nagu "Eurovision Debate". Kõik, kes mind enam-vähem lähedaselt tunnevad, peaksid teadma, et ma olen suht suur eurovisioonifänn, aga võrreldes nende inimestega, kes sinna gruppi kuuluvad, ei ole ma mitte keegi. Nimelt tekkis ühel mehel küsimus, et "Kas teie tähistate ka iga kord, kui teie riik 12 punkti saab, seda nii,

Meie muutume. Meie elu muutub.

Esiteks mainin ära, et trennipostitus tuleb homme, sest jõudsin täna nii hilja koju, et polnud pointi kaaluma-mõõtma hakata 🙂 Asi, millest ma hoopis kirjutada tahaksin on see, kuidas meie elud pidevas muutumises on. Nägin hiljuti üht vana tuttavat, kellega veel mõni aasta tagasi väga-väga lähedasesd olime. Südamesõbrannad. Veetsime tihti koos aega ja kurtsime üksteisele salajasi

Toitumisharjumused (ja nende muutmine)

Nii mõnigi inimene on märganud, et ma olen järsku blogis väga aktiivseks muutunud. Mind on haaranud mingi väike blogimispisik ja ma pean endaga lausa võitlema, et jääda siiski ainult ühe postituse juurde päevas. Niisiis ma olen juba endale kirjutanud üles mõned teemad, millest kirjutada ja tänase päeva teemaks on toitumisharjumused. Veidike tausta: oma kehaga olen