Kuidas me pisikese nugise elu päästsime

Minu Instagrami jälgijad (ja sõbrannad, kes on ilmselt juba surmani sellest jutust tüdinud) on selle looga juba kursis, aga juhuks, kui kellelgi just sellel hetkel sotsiaalmeedia break oli, siis panen selle ikka siia ka kirja. Nimelt pühapäeval juhtus midagi väga liigutavat. Ints helistas mulle, et tead, sääne lugu et ma siin leidsin ühe kutsika.. nuttis teine

Thanks for nothing, rug.ee!

Meil oli juba mõnda aega plaanis kohvikus toolid välja vahetada, et üldmulje oleks ühtlasem ja eks vanad toolid olid juba aegu ka näinud. Mulle oli selge, milliseid toole ma tahan ja ühel päeval jäigi RUGi reklaamlehes silma sooduspakkumine just sellistele toolidele, nagu mina tahtsin. Kirjutasin kohe Tartu esindusele, et kas saaks toolid sinna tellida ja

RETSEPT: Minu ja makrooni saaga

Võib öelda, et minu koogitamise teekond algaski just makroonidest. Need olid vist peaaegu esimesed asjad, mida ma müügiks tegema hakkasin. Ja no kidding, ma ei ole elus ühegi mehe pärast ka nii palju nutnud, kui makroonide pärast! Tegin neid küll tellimuse peale, aga samas oli see suhteliselt 50-50 võimalus, et kas tulevad välja või ei

Aasta ehitaja.. mitmel rindel korraga

Lisaks sellele, et meil see taluvärk pooleli on, on mul ka muus elus igapäevaselt käsil igasugu põnevaid ja vähempõnevaid projekte. Näiteks.. Vahel tellin Hiinast igasugu asju. Peamiselt küpsetamistarvikuid, mille hindu ei saa tõesti siinsetega võrreldagi. Siis näiteks ehteid, sest ma olen kohutav kõrvarõngaste kaotaja. Hiljuti avastasin enda jaoks lauamängud ja tellisin endale Twisteri. Palun väga:

Kulla kaevamine ja aeg iseendale

Eelmisel nädalal ei veetnud mina maja juures kuigipalju aega, sest hetkel on seal põhitööd nö. meestetööd. Esmaspäeval läksin küll, bussiga, positiivseks üllatuseks oli see, et bussijaam (nagu ka lähim pood) jääb ainult kilomeetri kaugusele. Läksin eesmärgiga teha mõned pildid ja sorteerida pisut asju, mis koristamisest järgi jäid - et ehk on midagi, mida kellelgi vaja

Hakkame aga aastat kokku tõmbama

Procrastination on elu ikka! 😀 Ma avasin arvuti, et hoopis muid asju teha, aga siis tuli meelde, et blogi võiks ikka aeg-ajalt varjusurmast äratada. Olen juba sellega leppinud, et eeskujulikku blogijat minust ei saa - st. et tihemini kui kord kuus ma siia ei jõua ja ega vist ei oleks nii paljust kirjutada ka. Enda