Hakkame aga aastat kokku tõmbama

Procrastination on elu ikka! 😀 Ma avasin arvuti, et hoopis muid asju teha, aga siis tuli meelde, et blogi võiks ikka aeg-ajalt varjusurmast äratada. Olen juba sellega leppinud, et eeskujulikku blogijat minust ei saa - st. et tihemini kui kord kuus ma siia ei jõua ja ega vist ei oleks nii paljust kirjutada ka. Enda

Time of my life! (palju pilte!)

Niisiis, kirjutasin eelmises postituses enda põnevast eesootavast võistlusreisist Belgiasse. Nüüd olen juba nädalakese tagasi olnud ja võib hakata kokkuvõtteid tegema. Ma ei hakka nii põhjalikult kirjutama, et "esimesel päeval jõudsime ja sõime ja siis tegime seda ja siis seda" jne. Kirjutan lihtsalt asjadest, mis meelde jäid ja emotsioone tekitasid. Kõigepealt - ma olen niiii õnnelik,

Jälle reisile..

Ma luban, et teen Itaalia kokkuvõtvad postitused ka ära, aga enne seda tahtsin oma veebipäevikusse ka talletada selle, kuhu ma hetkel sõitmas olen. Õigemini.. hetkel olen teel Võrust Tallinnasse, tipin siin telefonis seda postitust (jube tüütu) ja juba homme varavarahommikul läheb lend Belgiasse.  Ma võtan seda tegelikult nagu puhkusereisi, aga samas on reisil ikka teine

Oh, Itaalia! part 1

Reisipostitus part 1. Panen kirja mälestused Bergamost kuni San Marinoni. Järgmises postituses juba Napolist ja Pompeist 🙂 Istun hetkel kohvikus ja kuna teadsin, et olen siin täna üksinda, siis võtsin läpaka kaasa, et saada reisimuljed kirja, enne kui peast haihtuma hakkavad. Tegelikult ma juba kahetsen, et üldse reisi alguses kohe ei hakanud kirjutama. Jumala kindlalt

Itaaliasse? Yes please!

Juba kevadel kui sai vastu võetud otsus kohvikut pidama hakata, sai ka paika plaan, et sügisel läheme reisile. Sihtkoht oli veel pisut ebaselge aga juba suve keskel hakkas aina rohkem ja rohkem tõmbama just Itaalia poole. Kindel oli see, et reisi planeerime ise ja mingit paketikat võtma ei hakka, sest näha ja kogeda tahaks Itaalia

Nalja kah :D

Hei, hei! Annan teada, et olen ikka elus ja jagan natuke nalja. Nimelt otsisin retsepti järgmisel reedel toimuva sünnipäevapeo jaoks, mille teemaks on "metsavennad". Tekkis idee teha tort spinatibiskviidiga, et jätta sambla muljet ja teha vahele šokolaadikreem, et mulda imiteerida. Leidsin hoopis ühe teise tordi pildi, mille läbilõikesse ma kohe armusin. No vaadake ometi! Jama

Ma vihkan želatiini! :D

Ma üldiselt pean end selliseks üle keskmise heaks küpsetajaks, aga on aine, millega ma juba enne oma kondiitrikarjääri algust absoluutselt läbi ei saanud ja selleks on želatiin. ÕUDNE. Ma mäletan oma esimest kogemust sigahästi.. Olin siis umbes alaealine või napilt täisealine, mitte kindlasti rohkem, kui mulle meeldis üks noormees, kellele ma suure suuga kuulutasin, et