Diner & kojusõit & elu kipsiga

Alustada sooviksin arvustusega Dinerist. Olen sellest kohast palju head kuulnud, kuid ometi suutis see ületada kõik minu ootused. Sisse astudes hakkas juba mõnus – see nägi välja nii ameerikapärane ja samas nii puhas. Teenindus oli hea ja meeldiv oli üllatus, kui lauda toodud friikartulid olid nagu päris! Koorega ja puha. Maitsesid ka sama hästi. Huvitav oli ka see korvimajandus, kus peal oli ajaleheimitatsiooniga paber (trükk peal oli aga looduslikest värvainetest).
image
Ka burgeris ei pidanud pettuma – võtsime isaga kahepeale jalopenoburgeri, mis oli lihtsalt niiii hea ja pool burgerit tegi kõhu väga-väga täis. Lihal oli imehea värskelt valminud maitse ja jalopenot oli täpselt õiges koguses. Ka sai oli täitsa söödav. Tunne on selline, et ei tahagi kunagi ühtegi mäki-hessi-või lögaburksi 🙂 Siin on siis burksi ristlõige (andestage, telefon pani pange ja pärast restardi tegemist olin jõudnud juba mõned ampsud oma burksipoolikust võtta):
image
Muud juttu ka. Tänane päev on olnud üks katsumus. Õppisin selgeks, kuidas karkudel käies spordikotti kanda ilma, et tasakaal totaalselt ära kaoks. Käisin oma viimaseid kuid raseda sugulase juures ja pidin tõdema, kui ilusaks rasedus naise teeb. Tema kodus on aga surmatrepp, ausõna ma ei liialda, see on niiii järsk. Ma kartsin oma elu pärast. Nüüd istun bussis ja nagu teadjamad teavad, võtab mul ühest kodust teise sõit üle 5h aega. See on lihtsalt surm, pange juba ekraanidega luxexpressid sellele liinile, ma palun noh 🙁 Ja nüüd teen midagi, mida ma pole veel kunagi teinud – üritan bussis magada.
kõike head

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga