Aasta ehitaja.. mitmel rindel korraga

Lisaks sellele, et meil see taluvärk pooleli on, on mul ka muus elus igapäevaselt käsil igasugu põnevaid ja vähempõnevaid projekte. Näiteks.. Vahel tellin Hiinast igasugu asju. Peamiselt küpsetamistarvikuid, mille hindu ei saa tõesti siinsetega võrreldagi. Siis näiteks ehteid, sest ma olen kohutav kõrvarõngaste kaotaja. Hiljuti avastasin enda jaoks lauamängud ja tellisin endale Twisteri. Palun väga:

Blogiauhinnad ja minu hääled

No ma ju tean, et praegu kirjutavad kõik riburadapidi samal teemal, aga samas mulle meeldib täiega neid postitusi lugeda, kes kellele hääle andis, nii et savi, lähen ka vooluga kaasa. 😀 Osalen sel aastal blogiauhindadel kodublogi kategoorias. Natukene tunnen küll, et teised osalejad on justkui tublimad kodublogijad, minul tuleb igasugu muud elulist juttu ka vahele,

Teekond kuutõbisest krahvinnaks

Ma arvan, et ma alustasin blogimist tegelikult juba umbes 12-aastaselt. Esimene blogi oli mul blogspotis ja mul on ääretult kahju (tegelikult vist ikka ei ole ka), et seda enam alles ei ole. Ausaltöeldes oleks seda vist üsna hirmus lugeda, mida selline puberteediealine emopliks sinna kokku kirjutada võis. Samas mul oli vist õnneks see parooli all,

Mida teha teooriaeksamiks õppimise asemel?

kammi korralikult ja põhjalikult kassid ära mängi mingit lolli telefonimängu, mida pole ammu mänginud, aga see on reaalselt tänasel päeval nii oluline, et järgmisesse levelisse saada proovi igasugu erinevaid Snapchati filtreid (ma tegelt ka olen 25 juba, ausalt) küüri wc-potti luba endale maailma kõige mittefitlapim toit (loe: külmutatud pizza) vaata Investigation Discoveryt mõtle välja uut

Podcastidest

Umbes pool aastat tagasi ei arvanud ma podcastidest veel midagi. Ma ei saanud aru, miks keegi peaks kuulama teisi inimesi omavahel mingitest lambistest asjadest rääkimas ja mille poolest see tavalisest raadiosaatest erineb. Ja siis tuli detsember.. Detsembris oli mul hääästi palju väga monotoonset tööd ehk piparkookide kaunistamist. See ei ole tegelikult üldse meeldiv tegevus, sest

Rotipesa

Ütlen kohe ära, et midagi ilusat siit postitusest küll tulemas pole. Ma ise ei ole enam Ojale möllama jõudnud, aga õnneks üks mehe heas mõttes segane sõber möllab seal juba teist nädalat. Segane siis sellepärast, et lisaks sellele, et ta seal tööd teeb, ta ka ööbib seal pööningul, telgiga. Ja kui praegu on juba ilmad

Kas Teie tänate arste?

Esmaspäeval juhtus minuga selline lugu, et pärast autokooli sõidu ärategemist (sorri, ma pean uhkustama lihtsalt :D) kummardusin kodus kraanikausi kohale ja järsku käis seljast krõks läbi ning jalad läksid alt. No lihtsalt ei funktsioneerinud enam. Vedasin end kuidagi seina najal voodisse, puhkasin veidi ja õnneks sain jalad alla, aga meeletu valu jäi ikka. Panin endale

Omg, ma käisin paradiisis..

See postitus on täiesti #notsponsored, aga kuna mu enda emotsioon on lihtsalt nii suur, siis ei saa ka mitte vait olla. Seda enam, et ma ise polnud sellisest kohast nagu Wagenküll, enne kuulnudki. Sattusin sinna seoses Kagu-Eesti mentorklubiga, mille raames meil on umbes pool aastat iga kuu 2 päeva erinevates kohtades koolitused, ühendatud siis igasuguste

Oja talu update

Niinii, ilmad on lõpuks ometi soojemaks läinud, mis tähendab seda, et saab jälle maja juures möllata. Finally!!! Nüüd oleme 2 päeva seal tatsanud ja täitsa mõnus on. Esmaspäeval läksin lihtsalt Intsuga kaasa, ilma erilise sihita, sest eks enamus töid mis seal teha on, on ikka megafüüsilised ja raskemat sorti, aga ma nii õrnakene ju.. 😀

Tere, kool!

Ma täiega naeran, et what is wrong with me, et ma jälle kooli läksin. Eelmine aasta, kui pagar-kondiitri eriala lõpetasin, mõtlesin, et tükk aega ei taha koolist midagi teada, oma elu kõrvalt ei olnud just kõige kergem ülesanne kooliskäimist piisavalt tõsiselt võtta. Ja siis boom, juba augustis hakkasin uut eriala valima. Ütleme nii, et joppas